Ajalugu
Spiraalmudelit kirjeldas esimest korda Barry Boehm oma 1986 a. artiklis. Protsessi kulgemist kujutab spiraal. Esimene kordus võib olla näiteks seotud süsteemi teostatavuse uurimisega, teine nõudmiste kirjeldamisega, järgmine kavandamisega jne.
Etapid
- Eesmärkide seadmine (Objective setting) – määratakse selle faasi ehk korduse eesmärgid, piirangud protsessis, tulemused, juhtimisplaan, võimalikud riskid ning alternatiivsed strateegiad lähtudes riskidest.
- Riskide hindamine ja maandamine (Risk assessment and reduction) – iga leitud riski jaoks tehakse analüüs, võetakse midagi ette riskide maandamiseks (nt risk, et nõudmised pole adekvaatsed: tehakse prototüüp)
- Arendus ja valideerimine (Development and validation) – valitakse arendusmudel, mis lähtub hinnatud riskidest (mudel peab olema selline, mis riske vähendada aitab). Nt kui kasutajaliides on suurim risk, siis võib aidata prototüüpide tegemine.
- Planeerimine (Planning) – projekt vaadatakse üle ja tehakse otsus, kas jätkata järgmisel kordusel, kui otsustatakse jätkata, tehakse järgmise faasi jaoks plaan.
Skeem:
Plussid
Spiraalmudel võimaldab kasutajatel süsteemi varakult “näha”;
täiustatud riskianalüüs;
arendusprotsessi hea dokumenteerimine;
paindlikkus – võimalus teha muudatusi ja lisada uusi funktsioone ka suhteliselt hilises staadiumis
Miinused
Ebareaalne eelarve ja tähtajad;
Spetsialistide puudus;
Nõuete sagedased muutused;
Liigne optimeerimine;
Kehv süsteemi jõudlus